Uduroosa reede

 Kuidagi juhtus nii, et eelmise nädala neljapäevast sai ootamatult uue nädala reede.

Üks koolieelik on tõbine. Nagu ikka, kalpsab mööda tuba, tahab palju süüa ja valab krokodillipisaraid, kui öelda, et palavikuga õueluba ei saa. Ilmselgelt ei saa kätte ka perearsti, sest kogu tema nimistu on arvatavasti korraga haige. Ja ega sest lugu polegi. Ma arvan, et mõned päevad väikest palavikku on ühele lapsele täitsa lubatud. Isegi pikalt vindunud köha kadus üleöö lihtsalt ära. 

Suurem Preili soovis eile nii väga popipäeva. Iseenesest on see väga huvitav. Nimelt pole ükski nelikust tulnud kunagi konkreetse sooviga, et teeks popipäeva. Ja ma olen tegelikult jumala lahkelt nõus neid päevi lubama! Küsige ainult! Sest noh, mis kooliaeg see on, kui sa pole saanud nautida seda magus-illegaalset päevakest, kui tead, et teised on koolis ja tuubivad ja ise....istud vaikselt kodus, sest tänaval jalutades võid mõnele õpetajale kogemata sülle joosta (mitte, et keegi päriselt tahaks õpetajale sülle joosta, aga noh, kujund. Samas mulle on avasüli vastu joostud küll...igatahes). Loomulikult toimuks see kõik sajal rangel tingimusel ja nii edasi. AGA, pika jutu lühike lugu on see, et ma just eelmisel päeval rääkisin oma abiõpetajale, kuidas keegi mu käest neid päevi ei küsi, ja siis järgmisel hommikul lendab Preili platsi täpselt sellise sooviga. Paraku olid kõik eeltingimused täitmata. Pidi ikkagi voodist välja voolama ja end valmis seadma. Ma pakun, et ta jõudis õueriided juba selga panna ja ühe saapagi jalga susata, kui mu postkasti potsatas kiri, mis teatas, et ei mingit kooli mingile Preilile ei sel ega ka järgmisel päeval. See rõõmuenergia, mis koridoris vallandus...!! Mõni hetk lihtsalt on väga väga ilus :)

Vahepeal oli jääauguõhtu. Seda pole ammu olnud. Pakkisin oma pisikese sugulase soojalt riidesse ja vedasin külma vette parte vaatama. Peaaegu. Tegelikult suudab ta juba ise end riidesse panna-suureks on kasvanud, sindrinahk. Saime transporti, seega ma kedagi tirima ei pidanud. Ja parte oli küll palju, kuid ma pole päris kindel, kas teised ka neid märkasid. Kuna eelmisest korrast on hulk aega möödas, siis minu jaoks oli sisseminek külm. Tegin redelist kaks käetõmmet eemale ja siis juba tagasi. Tunde sain kätte :) Teisest redelist läinud hülged nautisid veemõnusid kauem. Küll ma ka varsti suudan :D 

Väga väga mõnus oli pärast olla!! Soovitan soojalt...või külmalt.

Kitarriharjutusi teen ka tublisti. Eile harjutasin lausa nii tublisti, et sundasendis olnud jalg oli pärast täiesti kange ja polnud oma tavapärast vereringet saavutanud ka minu magamamineku hetkeks. 

See ei ole koer. Ta käpad pole voodis. #meisterpeitja

See on Sophie. Täpselt seal käe all. Pea on pildil vasakul, pepu jääb paremale ja siis alla. #fotogeeniline

Udumullitamiseni!