Pood ja kass. Hurghada 6

 

Magav Egiptuse kass.
Edit: täna nägin teda fuajee lillepotti kakimas. Aroomid, aroomid!!

Kleidid seljas, suundusime eile Härraga uuele katsele snorgeldamisvarustus saada. Seekord juba pisut teadlikumalt, kust mida saada võiks.

Siit vaid pisitillukese jalutuskäigu kaugusel on kohalik pood. See on siiani olnud ainus koht, kus maski pidi kandma. Jeerum, kui põnev!! Eiei, mitte üle hulga aja maski kandmine, vaid see pood. Ei riiulite ega kaupade paigutus allu meie loogikale. Ka pakendid mitte. Turiste oli poes vaid mõni, enamus siiski kohalikud. Paljud asjad olid meie mõistes suurtes kogustes, nt riis ja piim, pesuvahendid. Eraldi nurk oli lahtiste maitseainete ja seemnete jaoks. Ka krõbinaid ja erinevad jahud-helbed olid kartulikoti sarnastes kottides üksteise kõrval. Väga mõnus vaatepilt. Oleksin vabalt võinud seda vaadet ja õhus hõljuvat aroomi oma tunni jagu nautida. Aga noh. Võtsin natunatuke kalamaitseainet ja kakaod. Absoluutselt pole aimugi, kas päriselt ka maitseb, aga no ehedamat maitsemaailma on raske ette kujutada ja andestamatu oleks jätta see proovimata. Kilekotid on kõikjal ja mingit pakend-võib-loodusele-koormav-olla vaibi siin pole. Kriipi. Võtsin datleid (mudilased on sillas, kui neile öelda, et magustoiduks on datlid :D), teed (Suur Teismeline on kuidagi märkamatult suureks teesõbraks saanud), kahte sorti oliive ( Ou. Mai. Gaad!! Lahtise leti ääres oli ilus valik. Kividega ja kivideta. Hind meile mõistetamatult  äärmusest äärmusesse, aga arvata võib, et põhjus sama, miks meil maksab Poola õun mõned sendid ja kohalik ubin mõned eurod. Ma arvan. Valisin kahte sorti, kumbagi pool kilo. Oliivid kurnati vedelikust välja, nii et karpi jõudis puhas kraam. Maksumus kokku u 3 euro kanti. Huuuh), kohalikku käsitöödeepi 3 tk, peaaegu, et euro kokku :). 

Snorgeldamisasjad leidsime kalastustarvete poest. Hiljuti saadud pisiku tõttu hakkasid mu elevuserakud usinasti tööle, kui nägin lestasid ja sukeldumiskostüüme, sukeldumismärkmikke(!)    ja sussikesi või mis iganes need on, mis varbaid külma eest kaitsevad. Kaubelda ei saanud, sest selles poes olid fikseeritud hinnad. See aga ei tähenda, et ma ei oleks üritanud :P Müüja külvas mu üle komplimentidega välimuse kohta ja ütles, et olen raske klient :D imetlusväärselt sõbralikul ja meeldival toonil.

Snorgeldada sain täpselt pool minutit, sest härra väljavalitud koht osutus liiga siiliseks. Esimesel nägemisel tundusid mustad okaskerad kivide vahel väga huvitavad, kuid kui neid oli suurte hulkade kaupa jala ees, taga ja paremal-vasakul, siis tuule tõttu lainetava vee sees kivide vahel tuigerdades ei tundnud ma end sugugi hästi ja suundusin hoopis oma kohakesse ranna kaugemas servas, kus teadsin olevat 0 siili ja mitmeid kalu. Paraku juhtus nii, et kohale jõudes olin tuulekülmast peaaegu sinine ja vette enam minna ei tahtnudki. 

Õhtu möödus hotelli fuajees. Plaanisin siia tulla küll vaid natukeseks, kuid istusin sundasendis vist pea 3 tundi. Nimelt leidis mind üles mu vana sõber-kohalik kiisu. Pidevast laste poolt väntsutamisest väsinud, keris ta end mulle sülle. Koolis õpetati, et kass olla Egiptuses püha loom ja ei hakanud mina väikse eestlasena oma karmat narrima sellise pühaduse teotusega, et oleks kassi äratada julenud. 

Konstantse mitte-midagi-tegemise tõttu on uni kehv ja ööd tüütud. Positiivne selle kõige juures on asjaolu, et võtsin kaasa J.Roosaare Rikkaks saamise õpiku ja olen sellest juba pool läbi jõudnud lugeda. Arvake ära, kas sellist raamatut lugedes on üldse tuhinat mingeid suveniire ja nänni endaga kaasa osta :D

Viimane päev ja siis juba koju omade juurde! Juhuuuu! 

Udumullitamiseni!